Kiili Tervisekool Dr. Meelika Lutter "Vaktsineerimine" 17.03.2016 kell 18.00

Terve teekond. Kiili tervisekool.

Terve teekond tähistab inimese elukaart tervikuna ja tervena. Head tervist hindame eriti siis, kui esimesed märgid korrast-ära-olekust on hakanud ilmnema. Kiili Naisseltsi poolt korraldatud ja KÜSKi poolt rahastatud Kiili tervisekooli projekt soovib anda huvilistele võimalust saada asjakohast ja tõenduspõhist terviseinfot oluliste ja samas igapäevaste terviseprobleemide kohta.

Kokku koosneb loengutesari 5 osast, millest teises räägime diabeedist ehk suhkruhaigusest.

Diabeet on haigus, mille põhjuseks on insuliini puudus ning mille peamiseks tunnuseks on kõrge veresuhkur. Laias laastus jaguneb diabeet kaheks tüübiks. I tüüpi diabeet tekib siis, kui kõhunääre ei tooda enam piisavalt insuliini. Tavaliselt haigestuvad sellesse diabeeditüüpi lapsed ja noored täiskasvanud. I tüüpi diabeeti ravitakse insuliiniga.

II tüüpi diabeedi korral pankreas küll toodab haiguse algjärgus insuliini, aga organism ei oska seda veresuhkrutaseme reguleerimiseks ära kasutada. Sellist tüüpi diabeet esineb enamasti täiskasvanutel, sagedamini ülekaalulistel inimestel.

Kogu maailmas suureneb II tüüpi diabeeti põdevate inimeste arv ja nooreneb haigestumise iga . Seda seostatakse järjest enam leviva linliku väheliikuva eluviisi, ebatervislike toiduharjumuste ja ülekaalu levikuga. Kõneldakse diabeediepideemiast, mis lühendab inimeste eluiga, halvendab elukvaliteeti ja mille ravi läheb maksumaksjale maksma määratuid summasid.

Kuidas me neid patsiente leiame? I tüüpi diabeedi patsient tuleb tavaliselt arsti juurde kaebustega – enamlevinud on kaalulangus, jõuetus, väsimus, pidev janu, sage urineerimine – ning võib sattuda diagnoosimise hetkeks ka ägeda teadvusehäirega haiglasse. II tüüpi diabeet on aga salalikum haigus – kulgedes sageli pikaajaliselt ilma märkimisväärsete sümptoomideta. Samamoodi ilmnevad selle haiguse korral väsimus, suukuivus, janu ja urineerimise sagenemine, aga sümptoomid ilmnevad enamasti tasapisi ja vähemärgatavalt ning haiguse diagnoos tekib üllatusena, kui ühel hetkel perearstikeskuses (või ka mujal) avastatakse, et veresuhkur on normist kõrgem. Diagnoosimise ajaks võib diabeet olla kestnud aastaid, tekitades tasapisi tüsistusi, mis ilmnevad halva üllatusena, häirides tõsiselt elukvaliteeti.

Mis siis, las olla, ongi magusam elu? Diabeet on salalik, see kahjustab veresoonkonda, veresoonte sein muutub haiguslikult, kiireneb ateroskleroos, tekivad (mikro)verevalandused. Kõige rohkem kahjustuvad organid, kus veresooni on palju – sagedasti aju, silmad, süda, neerud. Veresooned varustavad hapnikurikka verega keha kõiki kudesid, seega ulatub ka diabeedi mõju organismis kõikjale.

Millised on suhkruhaiguse riskifaktorid? Kuidas diabeeti kahtlustada, ära tunda? Mis ohud diabeediga täpsemalt kaasnevad? Kuidas diabeediga toime tulla ja lähedast aidata?

Kutsume teid kuulama ja arutlema. Lektoriks on endokrinoloog dr. Jaanus Kerge.

Dr. Jaanus Kerge endast: arstipaberid sain Tartust 1977, endokrinoloogi omad 1981 Moskvast. siis Tallinnas Harjumäe Haiglas endokrinoloog, 1988-st kui juhataja (hilisemas Magdaleena Haiglas) endokrinoloogia osakonnas 15 aastat, edasi ambulatoorne vastuvõtu töö erinevates asutustes sama-aegselt koos 3 aastase Tartu Ülikooli õppejõu praktikaga ja 2 aastat Euroopa Diabeedi-uurijate Seltsi õppesektsiooni tegevliikmena.

Tervisekooli loengud/mõttevahetused toimuvad 1 kord kuus (iga kuu kolmanda täisnädala neljapäeval) Kiili Gümnaasiumi auditooriumis algusega kell 18.00. Kiili tervisekooli teine loeng toimub 18.02.2016

Tähtis on eelregistreerimine igaks tervisekooli loenguks meiliaadressil kiilinaisselts@gmail.com.

Omaosalustasu on 3 EUR, mida saab tasuda kohapeal.

Tule kuulama, mõtteid vahetama. Selle tulemusena saame koos targemaks.

Töörühma nimel Katrin Martinson

"Projekti rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.“